Üleriiklikul ja samas rahvusvahelisel projektil „Haigruotsija” on alanud neljas haigruhooaeg. Alustasin kevadel anno 2007, kui ilmus üleskutse haigruvaatlusteks ajalehes „Päevaleht”. Projekt on olnud eduka stardiga, kokku olen saanud kaks ja poolsada haigruteadet ja kaardil on 36 kindlat kolooniat, mis on ca 80 % Eestimaa kolooniate koguarvust.

Kuigi projekt on hea algusega, pole lõppu näha. Mis on plaanis ? Kavas on kaardile saada kõik (ca. 45) Eesti haigrukolooniat ja need kaitse alla võtta. Plaanis on hakata uurima koostöös kala-uurijatega haigrute räppetompe, et kindlaks teha Eesti haigrute toidusedel. Samuti on plaanis kaardistada kõik meie haigrute toitumispaigad, nii pesitsusaegsed (aprill-juuni) kui pesitsusjärgsed (juuli-oktoober).
 
Mõttes on hakata rõngastama ka haigrupoegi värviliste rõngastega, et uurida hallhaigrute liikumist peale pesitsushooaja lõppu, samuti kindlaks teha rändeteekond, rändepeatuspaigad ja talvituskohad mujal Euroopas ja ka Aafrikas. Seega, haigruplaanid on päris suured.

Nüüd, hea Roheline, Sinu võimuses on „Haigruotsijat” aidata. Allakirjutanu ootab igasugust haigruinfot. Oodatud on teated kindlatest pesitsuspaikadest-kolooniatest. Tähtis on edastada koloonia täpne asukoht ja pesade koguarv. Ka on oodatud teated haigrute lennusuundadest ja jahipaikadest. Tähtis on täpne vaatluse tegemise koht ja aeg ning vaatleja nimi. Haigruhooaeg kestab aprillist juunini (pesitsusaegne) ja juulist-oktoobrini (pesitsusjärgne). Oodatud on ka talvised haigrute kohtamised.

Projekti „Haigruotsija” vaimne juht on allakirjutanu, kes ootab haigruinfot aadressil: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud või telefonil 3220662
Marek Vahula, vabakutseline haigruotsija.

MIS ON HALLITUS? Miks on see probleemiks peale üleujutust?
Hallituseks kutsutakse teatud liiki mikroseeni, õigemini silmaga nähtavat seente kolooniate kasvamist mingi materjali pinnal või ka sisemuses. Hallitusseente liike on väga palju ning neid esineb nii välis- kui ka sisekeskkonnas. Üliväiksed (tuhat korda väiksemad kui millimeeter) hallitusseente eosed hõljuvad oma kerguse tõttu vabalt kõikjal õhus. Niiskele (või märjale) orgaanilist ainet sisaldavale pinnale sattunud eosed hakkavad kasvama, moodustades kiiresti mitut värvi laike ja plekke.
Üleujutatud maja on ideaalne keskkond hallituskahjustuse tekkimiseks.